Totaalne feil

Eile oli mul hull paanika, kus mu pariisi lepingud on. Ma pöörasin kaks maja täiesti pahurpidi, segamini ja ajasin pool perekonda närvi. Aga asi lahenes hästi, ma leidsin oma lepingud üles umbes öösel kell kolm. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Ahjaa...lisaks sellele olen ka kaks korda üritanud juba KMA'sse minna ja sealt vajalikku paberit saada, mis tõendaks, et ma olen Eesti kodanik. Esmalt läksin teisipäeval. Arvasin, et nad prindivad selle välja ja panevad templi peale ja on korras ning ma saan viia oma vajalikud dokumendid ära Itaalia saatkonda. Aga ei, ma pidin kirjutama taotluse, et mul on seda vaja miks mul on seda vaja jne. Ja see pidi aega võtma kuni 30 päeva. Aga õhtul juba helistati ja öeldi, et ma võiks juba neljapäeval järgi minna. Kahjuks olin ma siis koeravalves. Aga võtsin siis asjad ja läksin enda arust järgi reedel, ehk siis täna, ning mis selgub on see, et KMA on reedeti suletud, va kuu eesimesel reedel. Milline vedamine. Teisipäeval tahtsin käia notari juures oma sünnitunnistust apostillimas ja sealt sain vastuseks, et ma pean minema perbürosse ja vahetama oma sünnitunnistuse ära, sest selle ametniku allkiri, kes sinna on alla kirjutanud on loetamatu ja seda ei ole võimalik apostillida. Kuna mul on samal päeval pandud vaktsineerimise aega, siis otsusasin perbüroosse minna peale seda. Vaktsineerimine põhjustas mul muidugi kaks päeva tugevaid peavalusid. Aga jah. Igatahes läksin siis perbüroosse ja ütlesin, et mul oleks vaja sünnitunnistust ja mul on vana kaasas. Selle peale nad vaatasid ja ütlesid, et ma pean selleks minema Tartusse, sest ma olen Tartus sündinud. Ebanormaalne. Ometi on meil IT ajastu, aga tundub, et perbüroosse pole see veel jõudnud. Aga ka mitte see ei olnud põhjus, miks ma siia tulin. Käisin kolmapäeva öösel kell 1 isal lennujaamas vastas. Peale selle, et ma rikkusin mitut liikluseeskirja ja mul ei olnud ühtegi dokumenti kaasas ei juhtunud midagi huvitavat peale selle, et umbes pool kolm öösel helises mul telefon. Ma peaks praeguseks juba teadma, et kui mul öösel telefon heliseb, siis on see Kaarel. Täna ta siis küsis mult:
Kaarel ütleb:
miks jooma ei yuld üks õhtu? :D
Helen ütleb:
:D sa ikka ei saanud midagi aru, mis ma sulle rääkisin :D
Kaarel ütleb:
ei maru lärm oli :d
Helen ütleb:
haha
räägi aga
kus te olite muidu
Kaarel ütleb:
krooksus too hetk
Helen ütleb:
ahah
ja kellele te külla tahtsite minna?
Kaarel ütleb:
ei tea, ma olin juba nii tahmane et ei tahtnud midagi
tedred tahtsid igale poole minna
Helen ütleb:
haha :D seda ma arvasin, et ma kuulsin vidriku häält
aga jah
tegelt ma ei olnud üldse mitte tartus
Kaarel ütleb:
aa ok :D
Helen ütleb:
niiet isegi kui ma oleks tahtnud, siis ma poleks saanud tulla
aga ma hakkan sellega juba harjuma, et sa tavaliselt enne poolt kolme ei helista :D
Kaarel ütleb:
:D:D

Kaarel vist helistabki ainult öösiti. Aga igatahes, lisaks sellele täielikule jurale, mis ta ajas, teatas ta, et ta on täiesti kaine ja küsis mult, kas gravitatsioon kutsub. Ma millegipärast kahtlen ta kainuses. Aga jah, iga kord, kui ta helistab, siis ma alati naeran kõht kõveras, kuigi alguses ei saa ma üldse aru, kellega ma räägin, sest ma magan veel.

Aga jah, midagi oli vist veel, aga mul läks see juba meelest ära. Peaks vist hakkama telefoni välja lülitama.