Spargel

Aga miks ka mitte kohe peale hakata.
Spargel, ametliku nimega asparagus, on igivana kultuurtaim, millel usuti olevat ka teatavad raviomadused. Ta on rikas antioksüdantide kui ka kiudainete pooles, mõlemad tervisele kasulikud. Kuna spargel on kalorivaene, soovitatakse seda süüa just ülekaalulisuse puhul. Spargli hooaeg Eestis on lühike, tegu on kevadise aedviljaga, kui nii võib öelda. Kasvatatakse kahte eri sorti: valget ja rohelist. Esimest on jämedama varrega ja vaja õrnalt koorida, teine kasvab rohkema valguse käes, on tugevama maitsega ja koorimine ei ole vajalik. Vastavalt sordile on oluline ka keetmise pikkus. Sparglist võib teha suppi, kasutada risottos ning muudes roogades, kui ka süüa lihtsalt keedetuna. Kuna spargel kuulub prantsuse kööki, siis kõige sagedasemalt serveeritakse teda sulavõiga. On ju teada, et prantsuse köögi saladus on või, või ja veelkord või.
Spargel säilib külmkapis 7-9 päeva. Selleks tuleb punt mässida majapidamispaberisse ja panna külmkappi püstises asendis. Sügavkülmutamiseks võiks keeta 3 minutit, seejärel jahutada ning panna sügavkülma. Külmutatud sparglit ei ole vaja enne kasutamist üles sulatada.
Proovisin ise ka. Otsustasin valida kõige klassikalisema retsepti. Keetsin sparglit vähese soolaga umbes 6 minutit, nii et varred jääksid al dente. Soovitaksin panna vette ka natuke suhkurt. Suhkur peaks neutraliseerima spargli kerge mõrka maitse. Keedetud spargli asetasin taldrikule ning kallasin peale natuke võid, lisasin hakitud peterselli ja peale raputasin parmesani juustu. Maitselt ülihea, kõhtu täidab ka väga hästi.