Itaalia - parte uno

Teised mängivad hotellis poomist ja käskisid mu blorgi kirjutada. Igatahes, eks ma siis alustan algusest!

Päev 1

Kady tuli eelmisel õhtul Tallinnasse ja me ööbisime Tallinnas. Käisime ühe sõbrannaga kohtumas ja siis teisega ja vegeteerisime õhtul niisama. Sõime kooki ja olime õnnelikud. Reisiärevus oli vist kergelt juba sees. Leppisime kokku, et lähme lennujaama kella 10ks. Kaubamaja kõrval bussipeatuses kohtasime Meelit juba. Kritsiine ja Ave tulid hommikul Tartust 5.45 bussiga, mis ilmselgelt oli küll liiga vara, aga parem karta kui kahetseda, ja ootasid juba lennujaamas. Mariann jõudis lennujaama mõningase hilinemisega, kui natuke aega hiljem saime rõõmsalt juba turvakontrollist läbi minna. Ka Kady esimene turvakontroll möödus probleemideta. Väravas kaua istuda ei saanud, boarding käis kiirelt ja seisime tund aega sabas. Lennukile minek nägi välja nagu loomad oleks jooksu pääsenud. Saime lennukis normaalsed kohad, lend möödus kiirelt ja ilma eriliste vahejuhtumiteta. Lennujaamast võtsime bussi Milano Centrale jaama ja seal kohtusime Marianni sõbranna Kaisaga. Milanos kasutasime ööbimiseks couchsurfi ja Mariann ööbis sõbranna juures. Läksime metroosse ja ostsime piletis. Kahjuks Meeli ei saanud raha tagasi ja ta seisis umbes tund aega järjekorras, et saada raha tagasi. See selleks, Philippo vist ootas meid mitu tundi ja kui me lõpuks, umbes kell viis, McDonald's juurde jõudsime, siis natuke ootamist ja Philippo oligi seal. Siis selgus, et tema toakaaslane oli lubanud majutada nelja leedukat, kuigi pärast tuli välja, et tegu oli hoopis lätakatega. Ma lõpuks üldse ei saanud aru, kui palju seal korteris inimesi elas ja kes mis toas elas jne. Esimesel õhtul tsillisime niisama linnas, esimese asjana jõime kohvi ja jalutasime niisama Duomos ja käisime shoppamas. Õhtul läksime tagasi Philippo juurde ja istusime köögis ja rääkisime juttu. Pidevalt astus sisse uusi tüüpe, kõik vaatasid alguses ehmunult, kuid siis kõlas pikk 'ciaaaooooooo' ja kõik ütlesid oma nimed, mis järgmine hetk olid kõikidel meelest ära läinud. Õhtul viidi meid mingisse lounge, mille nimi oli B4 ja seal jõime Mohitot ja sõime. Seltskond oli suur, aga väsimus oli tappev ja läksime tagasi korterisse. Leidsime madratsid ja läksime ära magama. Teised tulid öösel 2.45 kanti ning selle peale ärkasid ka kõik üles, sest lätakad ei suutnud vait olla. Lisaks hakkas keegi kell 4 norskama, niiet unetunnid olid lünklikud ja lühikesed.


Päev 2

Hommikul äratus kell 7 ja kell 8.15 seadsime sammud Santa Maria delle Grazie suunas. Seal oli meil broneeritud tuur muuseumis ja vaatamisväärsuseks oli Leonardo da Vinci "Püha õhtusöömaaeg". See oli äge. Sealt edasi läks Mariann oma teed ja rohkem me teda selle päeva jooksul ei näinud. Leppisime Philippoga kokku, et sellel õhtul oleme me lõbusamad ja seltskondlikumad. Edasi läksime sealt Sant'Ambroggia kiriku poole, tegelikku eesmärgiga otsida kohvikut, mida me tegelikult lõpuks ei leidnudki. Käisime hoopis paneterriast saiakesed ja teisest kohvikust kohvi ja oligi tore. Samuti sattusime mingi tudengite meeleavalduse keskele, kuid pääsesime sealt ilusti ja läksime Milano pühamasse paika ja kirikusse. Sealt edasi läksime Castello Sforzescosse ja jalutasime sealt triumfi kaare juurde, kus üritasime tulutult teha hüppepilte. Lõpuks vist üks tuli välja ka, aga see võttis päris kaua aega. Siis otsustasime võtta trammi, millega me ei jõudnud kuskile ja lõpuks sõitsime metrooga teise linnaotsa. Seal sõime mingis töötajate kohvikus Lasagnet ja Tiramisud, mis on praeguseni parim toit, mida ma Itaalias söönud olen. Vb üks kõige lihtsamaid ja kodusemaid, aga ka kõige parem. Edasi tegime väikese shopingu ja jalutasime Duomosse. Seal külastasime Duomo katedraali ja jagunesime gruppideks ja Kady ja Meeli ronisid katedraali katusele ja me läksime tagasi Philippo juurde. Muidugi ei olnud meil võtit ja istusime lihtsalt ukse taga paar tundi. Vahepeal käisime all uksehoidjalt lusikaid laenutamas. Oma kesise itaalia keele oskuse tõttu me laenutasime lusikaid, mitte ei laenanud neid. Lõpuks tuli Alessandro ja lasi meid sisse. Valmistusime siis õhtusks, jõime veini ja võtsime vabalt. Varsti tuli Filippo ja siis me tsillisime niisama. Alessandro tegi meile süüa, värsket pastat pesto kastmega ja sinna juurde pakuti veini. Ülihea oli. Rääkisime nendega juttu ja lätakatel viskas üks hetk üle ja liitusid ka meiega. Itaallased hakkasid selle peale itaalia keeles rääkima, meie eesti keeles ja nemad läti keeles. Varsti otsustasime minna teise tuppa, sest köögis läks liiga lärmakaks. Pidevalt käisid inimesed meiega rääkimas ja lätakad läksid ära oma tuppa seltskonnast eemale. Paulina käis ja rääkis mingit lollust ja me olime niisama. Ave istus päikeseprillidega ja teki sees ja nägi ääretult naljakas välja. Lõpuks me mõtlesime välja, et ta on Audrey from Rehab. Rohkem ma täna ei viitsi kirjutada :D

Ciao Bella!