Alles see oli, kui ma vingusin ja virisesin, et ma ei taha Itaaliasse minna. Nüüd hakkab kätte jõudma see hetk, kus ma vingun ja virisen, et ma ei taha Eestisse tagasi minna. Seekord on kohanemine olnud aeglasem kui tavaliselt, eks ta keelebarjääri taga seisis natuke, ma usun. Aga mis siis viimastel nädalatel toimunud on. Kaks nädalat tagasi käisin ma nädalavahetusel Spolentos, koos Heleniga HongKongist. Linn ise oli väike ja igav, aga toit..mul ei ole sõnu. Tavaline orvieto ja hinnad olid head odavad itaalia kohta ja ei pidanud lisatasusid maksma ja vesi oli ka tasuta ja toit oli niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii heaaaaaaaaaaaaaaaaaaaa. Igatahes oli see meie viimane päev koos, sest tal sai keelekursus läbi ja ta läks on perekonnaga Itaalia ringreisile 10ks päevaks ja siis tagasi HongKongi. Sama nädalavahetuse pühapäeval (31.juuli siis vist), käisin ma Vatikanis ja Roomas. Vatikani muuseum on vau ja üldse on seal väga ilus. Püha Peetruse kirikus jooksin kogemata kokku ühe sõbrannaga USAst ning veetsime ülejäänud päeva koos. Käisime Trevi purskaevu juures, Hispaania treppidel, Navona väljakul, Panteonis ja külastasime ka Castello d'Angelo't. Väga tore ja väsitav päev oli. Ja Rooma on tõsine kokkusattumuste linn. Lisaks temaga sain kogemata kokku ühe tuttava tuttavaga pärnust, kes oli Rooma puhkama sõitnud. Maailm on väike. Õhtul kell 19 bussi istudes mäletan, et ma vaatasin aknast välja ja mõtlesin midagi ning järgmine asi, mida mäletan, oli pinginaaber, kes mind üles ajas ja ütles, et me oleme Perugias. Ma ei ole kunagi nii ära kustunud, aga eks alati on ka esimene kord.
Koolis läheb hästi, ma saan mingil imelikul põhjusel kõike teha: joonistada, näidelda, rääkida jne. Aga tunnid lähevad aina põnevamaks ja grammatiliselt raskemaks, aga see on hea. Suutsime õpetajat veenda ka, et ta teeks meile eksami augusti lõpus. Ma nii loodan, et ülikool annab ka selleks loa. Aga jah, 2,5 nädalat jäänud ju ainult ja siis tagasi Eestisse ja kohe kooli.
Eelmise nädalavahetuse eelõhtul käisin Cansu'ga õhtust söömas ja tsillisime niisama ja saime siis Panagiotise ja Küprose tüdrukutega kogemata kokku. See oli ka see nädal, kui poiste juures oli uute korterikaaslaste tervituspidu. Pean ütlema, et augusti kuu intensiivkursusel osalejad on palju ägedamad, kui juuli kuu omad. Aga see selleks, nädalavahetus möödus ootamatult kiiresti, kuigi jäin kõigest hoolimata Perugiasse. Uus nädal möödus kiiresti. Kolmapäeval käisime baaris jalkat vaatamas. Mängisid Itaalia- Hispaania (2:1), Saksamaa-Brasiilia (3:1) ja muidugi ka Eesti-Türgi (0:3). Pärast jalkat läksime Piazza Maggiorele, kus oli mingi suur kontsert, sest PErugias oli S.Lorenzo päev vms. Kontsert oli päris hea ja rahvast oli murdu. Neljapäev oli selline uimane päev ning enamus mu klassikaaslastest sõitis kuskile ära, sest ees oli pikk nädalavahetus. Tänu sellele oli meid reedel koolis ainult 6. Laupäeva hommikupoole sõitsin Rooma ning avastasin, et paljud mu tuttavad sõidavad Rooma samal kellaajal ja sama rongiga. Istusin ühte kupeesse Panagiotisega, kes lahkelt lubas mul lugeda enda inglise keelseid ajalehti ning ka ära lahendada erinevad mõistatused ajalehe meelelahutus lehekülgedel. Roomas me läksime kumbki oma teed. Olin broneerinud kaheks ööks endale Hosteli, mis on nagu ühikas. Iial ei tea, kellega ühte tuppa satud. Aga seekord läks kõik libedalt ja toakaaslased olid ka toredad. Mõlemal päeval. Roomas nägin Kristiinet ja pühapäeva õhtul jooksin Termini jaamas Rodrigoga kokku. Ja õhtul hotellis avastasin, et mu üks toakaaslane on ka Brasiiliast. Ja täna ronge vahetades ja ümber istudes, kes oli minuga samas ümberistumise jaamas? Rogdrigo. Kes ütles mulle, et ta ütles juba eile, et ma pean temaga Sienasse tulema, mitte Perugiasse tagasi minema. Aga Siena on plaanis homme.
P.S! Ma sain endale ka uued tudengid ja üks neist on ka Brasiiliast :)
No comments:
Post a Comment